Kõverjärv (ka Päidla Kõverjärv) on järv Päidlas; kuulub Päidla järvestikku. Järve pindala on 8,8 ha. See asub Elva–Kintsli tee ääres, maanteest vähem kui 50 meetri kaugusel. Uibujärv asub sadakond meetrit loodes.

Järv on loode–kagu suunas piklik ja veidi kõverdunud. Kaldajoon on liigestunud, täis lahtesid ja sopikesi. Paljude lahtede ja sopikestega järv on 460 m pikkune ja 245 m laiune. Järve sügavus on ligi 7 m (sellest vett umbes 5 m), kõige sügavam on loodenurk.[1]

Järve edelakallas on soine ja seal kasvab mets, kõrgel kirdekaldal on niidud ja põllud. Seal asub ka Kõveraniho talu. Järvepõhi on kaetud paksu mudakihiga ja suplemist segavad ka mitmed külmaveeallikad. Veepeeglit piirab õõtsikuriba, ainult kirdekalda keskosas on selles lünk, kus asub üks kõvapõhjaline, ent liivane ujumiskoht.

Sissevool Kõverjärve on kagust, väljavool kraavi kaudu Uibujärve ja Mõrtsuka järve. Läbivool on võrdlemisi nõrk, leidub kaldaallikaid. Vesi on pruunika tooniga rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,5 m) ja märgatavalt kihistunud. Kunagi on järv jäänud ummuksile.[1]

Kõverjärv on rohketoiteline, keskmise karedusega heledaveeline järv. 2013. aastal oli vee seisund pH (keskmine pH 8,3), üld-N (0,97 mg-N/l), üldP (0,046 mg-P/l) ning läbipaistvuse (2,3 m) järgi hea. Järve üldseisund fütoplanktoni näitajate alusel oli väga hea. Järves registreeriti 2013. aastal 33 liiki veetaimi: 26 kaldavee-, 3 ujulehtedega, 2 uju- ja 2 veesisest taime. Järve puhverdusvõime indeks oli 33 (alla keskmise).[2]

Taimestik oli 1972. aastal üsna rikkalik; liike oli eriti palju (30). Domineeris veesisene taimestik, mille hulgas oli ka haruldast tömbilehist penikeelt. Veepinda kaunistasid kollane vesikupp ja valge vesiroos. Vee õitsemine suvel on võimalik, kuid 1972. aastal seda ei täheldatud. Silmapaistvalt palju on järves ilusaid suuri järvekäsni.[1]

Kõverjärve kalastik on liigirikas. Vesiroosiderohke Kõverjärv sobib hästi elupaigaks latikale ja haugile. Veel elavad järves särg, ahven, roosärg, linask, koger ja kiisk. Sisse olevat lastud karpkala ja peledit.[1]

Koos Uibu- ja Kalmejärvega on Kõverjärv koduks kühmnokk-luigele.

Kõverjärve on kujutatud 1688. aasta kaardil nimetu järvena (Sjöö).[3]

Kõrgus merepinnast[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn 1977. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "mäemets" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  2. Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017–2026
  3. EAA.308.2.90. Päidla mõisa maade kaart
  4. Генеральный штаб. СССР. Эстонская ССР. Отепя [0-35-65-Г]

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.