Laguja on küla Tartu maakonnas Nõo vallas. Laguja asub Elva–Kintsli tee ääres.

2019. aastal oli Lagujal 39 elanikku.

Laguja piirneb põhjas Sassi ja Kääni, idas Nõuni, lõunas Päidla ja läänes Ketneri külaga. Ketneri ja mitu teist praegust küla on varem kuulunud Laguja piiresse.

Küla läbib Laguja oja.

Kõrgeim tipp merepinnast (121,2 m) asub küla kaguosas Torri kinnistul, madalaim (66 m) küla läänepiiril Laguja oja kaldal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lagujal on mitmeid muistseid kalmeid. Neist tuntuim on Kääni tee ja Etsaste külla viiva tee äärde jääv Kabelimägi.

Laguja küla on rahvapärimuste järgi saanud oma nime Liivi sõja järel leitud mahajäetud ja lagunenud küla järgi, mille kõik elanikud olid sõjas ja katkus hukkunud.

Tegelikult on küla saanud nime Laguja ojalt, mis on igal juhul vanem nimi kui külanimi. Lauri Kettunen tuletas kohanime lõunaeesti liitsõnast Laǵaoja (lai oja).[1] Seda oletust kinnitab ka 1601. aasta maarevisjonis mainitud külanimi Laggia. Külanimi on olnud alguses Laǵaojakülä, mis on hiljem lühenenud Lagojaks ja siis muutunud Lagujaks. Samas on võimalik, et sõnakuju oja ~ uja on varieerunud ka Tartumaal. Ojanime puhul on liigisõna nimes topelt.[2]

Lagujat on esimest korda mainitud Tartu staarostkonna inventaris 1582. aastal (Lagoya). 1592. aastal mainiti küla Lagoia nime all.[3]

Lagujat on vanemates ajalooallikates mainitud:

  • 1582 Lagoya
  • 1601 Laggia Kuelle
  • 1638 Laggojekyllo, Laggoyakyll
  • 1749–1762 Laygoja külla
  • 1796 Dorf Laggoja
  • 1909 Dorf Ljapuja[2]

Külast on pärit kirjanik ja poliitikategelane Peeter A. Speek ning tema vanem vend Jaan Speek. Kuni 1919. aasta maareformini kuulus küla Pangodi mõisa juurde.

21. novembril 1943 anti ligi 50 eeskujulikule endise Pangodi valla elanikule tagasi neilt ära võetud talud. Talude tagasiandmise ürikuid jagasid suure rahvahulga ees Laguja algkoolis valla põllumajandusjuht Karl Soonpää ja vallavalitsuse esindajana abivallavanem Arne Soonberg.[4]

1943. aasta lõpul said Laguja talud elektrivalguse. Töid selleks juhtis Laguja elektriühistu. Tööd valmisid jõuluks ja Laguja kaudu sai elektrit ka osa Otepää vallast.[5]

Lagujal on toodetud linnusööta.

Nõukogude okupatsiooni ajal oli Laguja üks piirkonna olulisemaid keskusi. Külas asus Nõo sovhoosi Laguja osakonna keskus ja sidejaoskond. Laguja algkool asus Sassi külas.[6] 1972. aastal liideti Laguja Nõo külanõukoguga.

2000ndatel planeeriti küla alale rajada Tuulemäe jäätmekeskus (ka Laguja prügila), ent 2005. aastal jäi see kohalike elanike vastuseisu tõttu rajamata.

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1970: 59
  • 2000: 43
  • 2005: 33 (16 aktiivset majapidamist)
  • 2011: 42
  • 2016: 43
  • 2019: 39

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lauri Kettunen. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. Suomalaisen Tiedeakademian Toimituksia. Sarja B, nide 90, 1. Helsinki 1955. Lk 48.
  2. 2,0 2,1 Eesti kohanimeraamat.
  3. Tartu-Maarja, Rannu, Puhja, Rõngu, Otepää, Nõo ja Kambja kihelkonnad 16.-17. sajandil
  4. Postimees, 26.11.1943
  5. Otepää Teataja, 16.12.1943
  6. ENE IV

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.