Laguja koolimaja 1934. aastal
Laguja algkooli I klass 1934. aastal. Keskel direktor August Turp ja õpetaja Leida Hansen
Kooliõpilased 1938. aastal. Keskel Martin Kiis
Kooliõpilased 1958. aastal
IV klassi lõpetajad koos õpetajatega 1958. aastal. I reas Toivo Toover, Kadi Randla, Rein Lainevool. II reas Anne Ohna, õpetaja Hilja Kaseleht, õpetaja Margarita Valling-Kurrik, Liidia Post.
Laguja algkool ehk Sassi algkool tegutses Sassi külas.
See asutati Liivimaa kindralkuberner Georg von Browne'i poolt 1765. aastal väljaantud koolipatendi kohaselt ja sai esmalt nimeks Pangodi–Etsaste kool.
Varaseim teade kooli kohta pärineb aastast 1766. Otepää koguduse personaalraamatu 1763–1772 sissekannetest selgub, et Pangodi-Etsaste külas oli 23-aastane Pastako Märt alates 1766. aastast koolmeistri ametit pidanud.[1]
Pangodi vallas asutati esimene kool 1766. aastal, kuid Etsaste kooli asutamisajaks on peetud ka 1785. aastat.[2] Kooli alguseks on loetud samuti 1793. aastat.[3]
Esialgu asus kool talumajas.[4] Esimene omaette maja saadi 1785. aastal. Aegade jooksul on õppetöö toimunud vähemalt viies erinevas hoones, millest lähemaid andmeid on kolme kohta.
1842. aastal ehitati Pangodi koolile uus maja. Pärast seda oli kooliõpetajaks Hans Tigane. Koolis käis 31 poissi ja 49 tüdrukut.[5]
1878. aastal ehitati Jakob Hurda initsiatiivil Pangodi vallas uus koolimaja.[5] Eelviimases hoones töötati ligi 100 aastat.[3][4]
Aastail 1919–1925 töötas Laguja algkool 4-klassilise ja alates 1930. aastast 6-klassilise algkoolina.
Koolimaja viletsa seisukorra üle kurdeti juba 1919. aastal ja võrreldi seda varem palju rohkem hoolt ja tähelepanu saanud palvemajaga.[6] 1923. aastal leiti, et krohvimata puuhoone oli lagunenud, kokkuvarisemise äärel ja külm. Põrand oli täiesti katki, seina ääres vedelesid kõrge riidana paksu tolmukihiga kaetud vanad näitelava lauad.[7]
1925. aastal käis Pangodi vallas elav mõttevahetus uue kooli rajamise üle. Juba mitu aastat olid Laguja ja Kääni algkoolid töötanud ühe ning Tamsa kool kahe õppejõuga. Koolimajade ruumid olid vanad ja lagunemas. Vald tahtis 1925. aastal asuda uue koolimaja ehitamisele, milleks oli alustatud ka eeltöid. Uus koolimaja pidi sisaldama ruume 6 õppeaasta lastele, internaadi ja kolme õpetaja korteritega. Kivimaja ehitus pidi maksma umbes 8 miljonit marka, mis loodeti saada koolimajade ehitusfondist pikaajalise laenu abil.[8]
Siiski läks veel aastaid, kuni jõuti uue koolimaja ehitamiseni. Ajal, kui vallavolikogus oli enamus Etsaste meeste käes, võeti vastu otsus ehitada uus koolimaja Etsastele. Kui valiti uus volikogu, otsustas see aga teisiti.[4]
Vana hoone kohta kurdeti, et see ei mahuta kuigi palju lapsi ja on viletsas seisukorras. 1932. aastal valmistati uue koolimaja plaan ja pandi kokku ehituskomisjon, et uue koolimaja ehituseks materjali muretseda.[9] Ehituskomisjoni kuulusid Pangodi vallavanem Johan Tikkop, Mihkel Kriisa, Rudolf Võso ja August Peek. Uue koolimaja ehitamine läks maksma 2,5 miljonit krooni.[4]
Kooli platsil asus Laguja vennastekoguduse palvemaja.[10] Uus koolimaja rajati eelmise kõrvale.[4]
Uus koolimaja õnnistati sisse 22. oktoobril 1933. Vaimuliku talituse pidas praost Lauri. Vanasse koolimajja plaaniti paigutada vallavaesed. Uude koolimajja kolis ka 3-klassiline Kääni algkool.[3] Aktus algas kell 14, pärast jumalateenistust järgnesid kõned ja tervitused maavalitsuse esindajailt ning teistelt tegelastelt.[4]
1936. aastal toodi Laguja algkooli juhatajaks tunnustatud koolmeister Martin Kiis.[11] Ta saabus koolimajja elama Härjanurme vallast 1. augustil 1937, kaasas olid tal naine Elisabeth ja kolm tütart: Paula, Antoniina ja Helvi. Lisaks neile elas koolimajas õpetaja Leida Hansen ja kooliteenija Senni Suur koos tütre Mallega.[12][13] Martin Kiis jäi koolijuhatajaks 1944. aastani.
Peale Eesti Vabariigi okupeerimist kehtima hakanud Nõukogude koolikorralduse järgi muudeti enamik algkoole 7-klassilisteks mittetäielikeks keskkoolideks.
1944–1950 töötas kool Laguja Mittetäieliku Keskkooli ja 1950–1976 Laguja algkoolina. See suleti 1976. aastal.
1985. aastal alustas Laguja algkool uuesti tegevust, kuid suleti taas õpilaste vähesuse tõttu Nõo vallavolikogu 17. veebruari 2000 otsuse nr 29 põhjal.
Hiljem olid koolihoones külakeskus ja korterid. Majas tegutses noortekeskus, pärast seda sai ruume üürida Airbnb vahendusel. 17. novembril 2021 toimus koolimajas tulekahju, kus hukkus vanem naine.[14] Tulekahju sai alguse teisel korrusel asuvast külmkapist ning täiesti elamiskõlbmatuks muutus eluruumidena kasutatav osa katusekorrusel. Novembris 2022 pani Nõo vald ajaloolise külakeskuse müüki alghinnaga 50 000 €.[15]
Endine koolimaja on 2-korruseline puithoone. Peahoone juurde kuulub kaks abihoonet. Peahoonel on ka kelder. Soojusallikaks on kohtküte. Majas paikneb mitu küttekollet kahel korrusel. Hoonel on sileplekk-katus, mis on osaliselt kahjustatud. Aknad on lihtklaasist puuraamaknad. Kinnistul on elektriliitumine 3x25A, samuti salvkaev. Läheduses on ka puurkaev, mida haldab Emajõe Veevärk, ja kust tuleb kinnistule veetoru. Puurkaevust saavad vee ka neli naaberkinnistut. Kanalisatsioon on kogumismahutitega.[15]
Viited[]
- ↑ Nõo Valla Leht, 1.08.2016
- ↑ Endel Susi. Vana-Otepää – seitsme professori noorpõlvemaa. Pärnu 2014. Lk 55.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Maa Hääl, 25.10.1933
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Tartumaa Teataja, 21.10.1933
- ↑ 5,0 5,1 Endel Susi. 'Vana-Otepää – seitsme professori noorpõlvemaa. Pärnu 2014. Lk 56.
- ↑ Postimees, 27.11.1919
- ↑ Postimees, 18.02.1923
- ↑ Postimees, 3.04.1925
- ↑ Kaja, 29.11.1932
- ↑ Postimees, 29.04.1925
- ↑ Postimees, 11.10.1939
- ↑ Saaga ERA.4414.2.2455:94
- ↑ Saaga ERA.4414.2.2457:97
- ↑ Tartu Postimees, 17.11.2021
- ↑ 15,0 15,1 varakeskus.ee