Mõisajärve taimestik seisuga 12. juuli 1954

Mõisajärv (ka Päidla Mõisajärv, Päidla järv) on järv Päidla ja Räbi küla piiril, suuruselt kolmas järv Päidla järvestikus. See asub Päidla külasüdame juures oru põhjas, Näkijärvest umbes 700 m läänes.

Mõisajärve areng algas jääaja lõpul. Järv on neerja kujuga, kaldajoon on vähe liigestatud. Kaldad on laugjad, enamjaolt liivased. Supluskohti leidub nii järve ida- kui eriti lääneotsa juures. Ümbruses kerkivad savikast moreenist keskmise suurusega kuplid: Saaremägi, Kukemägi ja Põrgumägi. Kõrgemad kohad on põldude all, loodes ja kirdes ümbritsevad järve niidud, väiksed metsasalud ja põllud. Edela- ja kagukaldal kasvab mets, kagupoolne mets on tuntud kui Värava raiendik. Kaldad on laugjad, enamjaolt liivased, edela pool ka madalad ja mudased. Põhi on tasane, lõunaosas kõva – liivane või kruusane (leidub ka kivikarisid), põhja pool mudane. Suurim sügavus ulatub 6,8 meetrini.

Sissevool on kraavide ja põhjaallikate kaudu. 1977. aastal oli väljavool kraavi kaudu Kalmejärve on ummistunud, Mõisajärv oli eraldi ühenduses Kõverjärvega.[1] Vesi on rohekaskollane ja keskmise läbipaistvusega, hästi segunev ja soojenev.

Mõisajärv on rohketoiteline, kareda- ja heledaveeline madal järv. 2013. aastal oli vee seisund pH (keskmine pH 8,24), üld-N (0,83 mgN/l), üld-P (0,04 mg-P/l) ning läbipaistvuse (2,6 m) järgi hea. Järve üldseisund fütoplanktoni näitajate alusel oli väga hea. Järves registreeriti 2013. aastal 44 liiki veetaimi: 33 kaldavee-, 4 ujulehtedega ja 7 veesisest taime. Järve puhverdusvõime indeks on 17 (nõrgapoolne).[2]

Taimestik oli 1954. aastal keskmise liigirikkusega: umbes 17 liiki makrofüüte. Veesisene taimestik moodustab pideva vööndi kogu kaldajoone ulatuses. Kõige massilisemalt esineb selles vesikatku, kohati leidub rohkesti ka kardheina ja sõõr-särjesilma, vähem läik-penikeelt, ogateravat penikeelt ja muid taimi.

Mõisajärv on hea kalajärv, kus elab kümne piires kalaliike. Domineerib latikas, kes introdutseeriti sinna kahel korral – 1877. ja 1882. aastal. Mõnevõrra vähem leidub ahvenat, särge, haugi, kiiska, roosärge, kokre, linaskit, viidikat ja hinki. Jõudsasti on Mõisajärves kasvanud siiglaste hulka kuuluv vähenõudlik peled.

Kuna hapnikurikas on vaid järve pinnakiht, on rõhuv enamus kaladest surutud kitsasse kaldavööndisse või veesamba ülakihti. Seega on Mõisajärves vähe kaladele eluks sobivaid piirkondi.[2]

Mõisajärve kaldal asub ajalooline Päidla külasüda, mis oli ka Päidla mõisa asukohaks. 1688. aasta kaardil kannab järv nime Peidels Sjöö.[3]

Kõrgus merepinnast[muuda | muuda lähteteksti]

  • 100,7 (1982[4])

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.