Peeter Käppa
Peeter Käppa (ka Keppa, ise pruukis Käppä; 18. [vkj 6.] aprill 1860 – 23. aprill 1949) oli Räbi külas Agariku talu rentnik ja peremees ning Päidla vallavanem.
Perekond ja varajane elu[]
Käppa esivanemad olid pärit Hellenurme mõisast Koruste külast Käppa talust, nende seas oli mitu Rõngu kiriku vöörmündrit. Ilmselt just nendega on seotud Urmi külas Elva jõe vasakul kaldal paiknevad Käpa talud.
Peetri sündides oli peres ees juba kaks tütart ja üks poeg, lisaks poolvend ja -õde isa varasemast abielust. Hiljem sündis Peetrile veel kaks õde ja kaks venda.
Peeter Käppast sai Agariku talu rentnik ja hiljem ka peremees.
Käppa abiellus 1. juulil [vkj 19. juunil] 1888 varasema vallavanema Jakob Värvä tütre Mari Vervaga. Neil sündisid pojad Jaan (1889–1892), Karl (1891–?) ja August (1904–1949) ning tütred Emilie, Johanna ja Salme. Augusti poeg Ülo Käppa (1933–2015) oli kolmekordne Eesti meister võrkpallis. Emilie abiellus hilisema Päidla vallavanema Peeter Kuusmaga ja sai temaga neli tütart. Salme abiellus Vana-Tuhasilla talu peremehe Jaan Muruga.
Emilie tütar Armilda Kõiv (1915–2007) ja Ülo Käppa olid maade tagastamisel ka Agariku talu pärijateks.
Vallavanem[]
Käppa oli Päidla vallavanem juba vähemalt 1891. aastal.[1]
Käppa oli Päidla vallavanem 1893. aastal, kui liideti Neeruti vald. Kuni uute valimisteni jäi vallavanemaks Käppa. Uued valimised ühendvallas võitis Neeruti valla Märdi talu pärisomanik Jaan Kulberg. See aga ei olnud meeltmööda Päidla rahvale ja valimistulemused vaidlustati. Vaidlustamist toetas ka Neeruti vallakirjutaja Samuel Üts.[2]
Vaidlustamise põhjenduseks oli, et valimised olid valesti läbi viidud, kuigi Jüri Illaku sõnul juhatasid valimisi samad inimesed, kes tulemuse vaidlustasid. Kubermangukomissari käsul korraldatud kordusvalimistel jäi Kulbergi ees napilt võitjaks Käppa. Neeruti külas ei võetud arvesse nende hääli, kelle talul ei olnud kohtu poolt kinnitatud kontrahti. Illaku sõnul ei olnud Päidla meestel samas tegelikult ühtegi kontrakti.[2]
Illak on Käppa suhtes äärmiselt kriitiline, kuna tema hinnangul seisis Käppa vastu Neeruti algkooli remondile. 1896. aastal teatas vallavolikogu liige Illak, et koolimaja seisukord enam ei kõlba, mispeale Käppa soovitas sellega läbi ajada ja selle asemel ehitada kaheklassiline ministeeriumikool. Paari aasta pärast ei olnud ministeeriumikooli rajamiseks endiselt samme astutud ja Käppa lasi koolimaja hädapärast mulla ning teivaste abil parandada, et talvised tuisud majja ei pääseks.[2]
Volikogus, kus Päidla meestel oli enamus, tehti seejärel otsus Neeruti koolimaja halva seisukorra pärast sulgeda ja mõni kuu hiljem tehti uus otsus kooli tegevus üldse lõpetada. See oleks jätnud valda alles üksnes Päidla algkooli. Volikogu hääled jagunesid 9 poolt, 3 vastu (Jüri Illak, Johan Illak, Jaak Reino). Otsus kaevati aga edasi ja Tartumaa 2. jaoskonna talurahvaasjade komissar, kelle haldusalasse Otepää kihelkond kuulus, tühistas volikogu otsuse ning käskis koolile korteri üürida.[2]
Käppa leidis koolile üüripinna Lutikel Kammeri valla piiri ääres, mis Illaku sõnul oli kooli jaoks kõlbmatu, millega volikogu liikmed tutvunud ei olnud ja mis pealegi olevat üüritud üksnes Käppa sõbra ettepanekul. Seegi otsus kaevati edasi ja Otepää kihelkonna koolivalitsus leidis, et külaelanike poolt ette pandud Lapardi talu ruumid sobisid kooli jaoks paremini. Kool sai seal töötada pool talve pärast 1900. aasta jõule.[2]
1899. aasta suvel on Käppa vallavalitsuse poolt pannud ajalehte kuulutuse, millega otsitakse Päidla valda uut kooliõpetajat.[3]
19. novembril 1899 sattus vallavanem Käppa Kintsli kõrtsis sõnelusse Silla talu peremehe Jaan Ilvesega. Käppa ähvardas vangivedajana töötanud Ilvese ametist lahti lasta, mispeale joobnud olekus Ilves ütles: "Kui sa minu ametist lahti teed, siis ma sulle näitan. Sa saad mu käest paremine kui su äi sai." Rahva jutu järgi olevat Ilves Käppa äia Jakob Värvä surnuks peksnud. Vallavanema ähvardamine viis Ilvese 7. juunil 1901 ringkonnakohtu süüpinki, kus ta end süüdi ei tunnistanud. Ilves seletas, et ta olevat vallavanemale ainult tähendanud, et kõrts mitte ametikohuste täitmise kohaks ei ole: kõrtsileti taga ei olda vallavanem, vaid kõrtsmik. Kohus mõistis Ilvese süüdi, ta sai 3 päeva aresti ja pidi kandma kohtukulud.[4]
Sügisel 1899 Käppa asemel uueks vallavanemaks Neeruti kooliga varem seotud Aleksander Rahi. Illaku andmetel püüdsid Käppa toetajad valimistulemust taas kord vaidlustada ja korraldasid kordusvalimised. Seekord aga sai Rahi kordusvalimistel varasemast veel enam hääli ja jäi ametisse, kuna ka kubermangukomissar kinnitas valimistulemuse.[2]
Hilisem elu[]
1917. aastal annetas Käppa Eesti rahvusväeosade toetuseks 3 rubla.[5]
Alates 1933. aastast pidas ta Agariku talu, kus oli 2 hektarit metsa, 8 karilooma ja 3 hobust.[6]
Peeter Käppa suri 23. aprillil 1949 ja maeti 1. mail Otepää uuele kalmistule.[7]
Viited[]
- ↑ Postimees, 10.12.1891
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Jüri Illak. Neeruti aea raamat. Tuna 2012, nr 4
- ↑ Postimees 26.07.1899
- ↑ Postimees, 9.06.1901
- ↑ Postimees 3.11.1917
- ↑ Eesti talundid: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:424868/361376/page/217
- ↑ kalmistud.ee