Vello Kõiv oktoobris 1979
Vello Kõiv (3. aprill 1914 – 5. aprill 1997) oli Päidla traktorist ja künnimeister, kellest Nõukogude okupatsioonivõimud tegid sotsialistliku töö kangelase. Kohalikud kutsusid teda Kuldadraks.
Kõiv sündis 1914. aastal taluperes. Ta oli üks esimesi liitujaid kodukandis asutatud Järvesalu kolhoosiga, kus töötas põllundusbrigadiri ja arvestajana. 1960. aastal lõpetas Kõiv Helme Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli juures korraldatud traktoristide kursused ning asus tööle kodukolhoosi.
Kõiv võitis tööka ja taibuka mehhanisaatorina kolhoosiliikmete lugupidamise. Eriti tulemusrikas oli talle 1965. aasta, mil ta tuli sügiskünnil traktoristide võistluses Eestis esikohale. Traktoriga T-74 täitis ta võistluse käigus 73,2 vahetusnormi, kündes 300 hektarit. Kõivule määrati esimene preemia, mälestusmedal "Kalevipoeg kündmas" ning kommunistliku põllumajandusministeeriumi aukiri.
Teravilja- ja söödakultuuride tootmise ja varundamise suurendamisel saavutatud edu eest anti Kõivule 1966. aastal sotsialistliku töö kangelase nimetus koos Lenini ordeni ja kuldmedaliga "Sirp ja Vasar". Kõiv püsis Valga rajooni ja Eesti künnitraktoristide juhtgrupis veel viis aastat.
Kõiv kuulus pikka aega Järvesalu kolhoosi juhatusse. Alates 1971. aastast oli ta personaalpensionär, käis aga edaspidigi traktoril kündmas. Kõiv elas Mõisajärve ääres.
1974. aastal asutas Kõiv nimelise rändauhinna. Selleks oli kolme korpusega miniader, mille valmistasid Helme Kutsekeskkoolis mehhanisaatoriks õppijad. Miniader oli kinnitatud tumepruunile alusele, millel oli hõbeplaat pealiskirjaga "Sotsialistliku töö kangelase Vello Kõivu rändauhind. Asutatud 1974". Igal aastal kinnitati alusele plaat võitja nime, majandi nimetuse ja aastaarvuga. Mehhanisaator, kes oleks selle saanud kolm korda järjest või viie aasta jooksul kolm korda vaheldumisi, oleks selle omandanud jäädavalt. Rändauhinna andis üle Kõiv isiklikult.[1]
Viited
- ↑ Heino Mägi, Karl Veri. Valga rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn 1983.